pühapäev, 17. jaanuar 2016

Meigikool - kas ikka tasub?

Tere, armas blogilugeja! Muutub vist juba kulunud fraasiks, aga - pole üüratu aeg teiega aktiivselt suhelnud ja seega tahan oma viga ruttu parandada. Väike vabandus on ikka ka tagataskust võtta. Ma nimelt ootasin pildimaterjali saabumist, et saaks selle postituse võimalukult illustratiivseks teha.
Seekord tahan teiega jagada oma meigikooli õpingutest, kuidas ma selleni jõudsin ja kas olen lõpusirgele jõudnuna (kui nii võib üldse kunagi öelda, sest inimene teadupärast õpib terve elu) läbitud teekonnaga ja tulemusega rahul.
Tihti küsivad kliendid minu käest, kuidas ma jõudsin selleni, et mulle meeldib jumestuskunst ja soov teisi läbi selle kaunimaks muuta. Ma pole tegelikult eriline meikija kunagi olnud.
enda peal kasutasin vaid natuke silmapliiatsit, ripsmetušši ja vajadusel peitpulka . Alles viimased viis-kuus aastat ehk olen hakanud tasapisi oma meigikoti arsenali suurendama. Nüüd on sellest saanud muidugi juba kohver :)!
Huvi jumestamise vastu hakkas kasvama tasapisi. Ma mäletan aga siiamaani seda esimest positiivset tunnet seoses komplimendiga oma välimuse kohta, kui olin teinud oma esimesed katsetused lisada igapäevajumestuse rutiini rohkem, kui lihtsalt silmapliiats ja ripsmetušš. Nimelt olin otsustanud kasutada ühel päeval jumestuskreemi ja põsepuna. Istun siis oma töökaaslastega puhketoas, kui minust üle laua istuv naiskolleeg ütleb, et ma paistan kuidagi teistmoodi välja, et kas olen lasknud endale mingi ilulõikuse sarnase kohenduse teha?! Ha-haa! Alguses olin jahmunud, aga näete siis, mis võib teha kasvõi ainuüksi jumestuskreemi ja põsepuna lisamine! Aga äkki see oligi tõuge, see väike positiivne kogemus?!
Olles väikestviisi perfektsionist (huh, sain nüüd ausalt välja öeldud), tahtsin ju osata endale head jumestust teha. Selle oskuse lihvimiseks hakkasin uurima internetist erinevaid õpetusi ja näidisvideosid. Ka mu sõbrannad olid jälile jõudnud minu uuele huvile ja nii juhtuski, et tihti sain nende peal kätt harjutada. Olen neile tänulik, et nad ka minu ebaõnnestumised vapralt ära on "kannatanud";). Ja nii see läks - alguses endale, siis sõbrannadele. Sellega avastasingi, et mulle meeldib teha ka teistele jumestust, näha nende muutumist ja rahulolevat õnnelikku nägu, kui nad ennast ilusana tunnevad.
Lõpuks jõudsingi selleni, et iseõppija on tore olla, aga nüüd vajaksin ikkagi professionaali üksikasjalikku õpetust - kuidas ja miks midagi teha.  Oi, ma võtsin hoogu ikka päris kaua. Ütleme nii, et see pole odav. Mõtlesin, et kas see risk väärib riskimist. Mis on minu eesmärk? Investeerides oma õpingutesse ainult selleks, et õppida endale kaunist jumestust tegema, ei vääri ju sellise raha kulutamist. Samas oli minu unistus, et saaksin just teisi kauniks muuta.
Alustasingi siis natukesehaaval. Olin leidnud endale meigikooli, mis mulle interneti vahendusel jättis hea mulje ja läksin kõigepealt ühepäevasele ilukursusele, kus õpitaksegi endale meiki tegema. Mulle väga meeldis ja juba siis teadsin, et see on vaid aja küsimus, kui lähen õppima juba profikursusele.

Õppimine toimus ekraanilt näidimaterjali vahendusel ja teooria järel teostati näidismeik modelli peal koos selgitustega

Seejärel toimus praktiline töö üksteise peal harjutades

Pintslid ja kosmeetika olid kohapeal kasutamiseks olemas

Põhilised brändid, misa kasutasime oli Make Up For Ever ja Jane Iredale mineraalkosmeetika
Oma esimese profijumestuskursuse algajatele lõpetasin juba 2 aastat tagasi. Seejärel hakkasin kokku panema oma meigikohvrit, mida siis tasapisi komplekteerisin. Samuti harjutasin ja praktiseerisin õpitut. Mingil hetkel hakkasin tundma, et on aeg oma teadmisi täiendada ja juba 2015 aasta lõpus läbisin ka jätkukoolituse ehk profikoolituse edasijõudnutele. Kursuse lõpus toimus lõputööde pildistamine. 


Jäin õpituga väga rahule. Ma arvan, et õigeid tehnikaid ja veatut jumestust saab õppida siiski professionaali käe ja silma all. Samas, kui ei ole plaani hakata jumestama ka kliente, siis piisaks kui läbida mõnepäevane ilukoolitus. Profikursuste maksumus on kõrge ja samapalju või rohkemgi veel peaks arvestama kosmeetikasse ja pintslitesse investeerimisel. Ja tõsi ta on, et viimasel ajal on jumestaja elukutse trend tõusuteel ja konkurents sellel alal on tihe.
Üritan kogu südamest järgida ütlust: "Julge hundi rind on rasvane" :)! Eks näis, kuidas välja tuleb ja mis saama hakkab...
Ja nagu ennist mainisin, õpinguteed ei saa lõppenuks kuulutada. Mis edasi saab, seda saate kindlasti lugeda minu tulevastest postitustest.
Ilusat ja inspireerivat 2016 aasta jätku!